60 päeva ratastel

Märkamatult on kätte jõudnud novembri teine pool ja kalendrisse vaadates jääb Eestist lahkumise kuupäev, 17. september juba kahe kuu taha. Aeg liigub reisides teise tempoga, kui rutiinselt paigal elades. Iga päev on midagi uut ja huvitavat.

Elu ratastel on nelja seina vahel elamisega sarnane nagu krokodill elevandile.. Tähelepanekuid esimesest kahest kuust ratastel (suvalises järjekorras): 

• Elu hakkab käima päikese järgi. Ei mingit hilisööni teleka vaatamist või arvutis passimist. Kui päike loojub veerand kuus, siis pool kuus on pime. Selleks ajaks peab juba laagripaik valitud olema, sest pimedas on see vastik ja närvesööv tegevus. Laager pakitud ja voodi tehtud, võib paar tundi raamatut lugeda või päevaseid pilte sorteerida aga hiljemalt kell 9 on uneaeg. Ja seda ilma igasuguse endapoolse initsiatiivita. Lihtsalt kujuneb nii. Äratusega on sama lugu - kui päike tõuseb on uni läinud ja järgmine päev võib alata.
• Teeäärne kohvik hea wifiga mõjub kui oaas kõrbes. Mõnus makiato või ergutav espresso ja pooltund enda maailma asjadega kurssi viimist tekitab ääretult meeldiva tunde.
• Toidu valmistamisel tuleb arvestada tuule suunaga. Muidu maitsestad toidu asemel ümberkaudset loodust.
• Täis akuga arvuti-telefon on luksus. Länkaris on küll olemas inverter millega saab seadmeid auto akudest (2x95Ah) laadida ja 100W päikesepaneel auto akude laadimiseks aga külmkapp on suur energiaröövel ning mitu päeva ühes kohas püsides on elekter napp ressurss.
• Hea mobiililevi on luksus. Tagantjärele mõeldes tundub isegi väiklane nuriseda kuskil Eesti maapiirkonna metsas “ainult” 3G levi üle. Hea kui EDGE-gi on.
• Kaardimakse võimalus on luksus. Mida lõuna poole, seda harvemini kaarditerminale kohtab. Tanklad on ainsad erandid selles suhtes.
• Soe dušš on eriline luksus. Kui just hotellituba ei võta või lahti olevat kämpingut ei leia siis võib soojast voolavast veest ainult unistada. Aga pesta saab ka külma voolava veega :)

Varustuse positiivsed üllatajad:

• Land Cruiser ise. Selle kahe kuu jooksul pole länkariga olnud ühtegi (ptui ptui ptui) tõsisemat muret. Kõik elutähtsad süsteemid on toiminud laitmatult. Pisemaid probleeme on esinenud aga see on normaalne 18a vana tehnika kohta mida on eesmärgipäraselt kasutatud. Praeguseks võib öelda, et länkar on paremas korras kui Eestist lahkudes.
• SPOT on üllatavalt voolusäästlik - kuu aega, iga päev ca. 8 tundi päevas nelja väikese AAA patareiga vastu pidada on saavutus.
• Klaasipesuvedelik sai otsa alles paar päeva tagasi. Ja seda ei saanud ka eestis enne reisi täis pandud.
• Kaasa võetud gaasipõleti on kaks kuud iga päev meile kohvi keetnud, mune keetnud, praadinud ja küpsetanud ilma tühjaks saamata. Ja kui tühjaks saab siis täitmine LPG-ga maksab 4€.
• Paksu tallaga matkasaapad on teravate kivide peal turnides asendamatud.
• Veniv köis on hea! Erinevalt tavaliselt puksiirköiest on veniv köis nagu kummipael, elastne. Rannaliivale kinni jäänud 2,5 tonnine kämper tuli välja nagu polekski kinni olnud. Seda vaatamata roostes ja kahtlasele tõmbekonksule. Tavalise köiega oleks selle pauguga küljest tõmmanud ja vintsiga oleks pool päeva mässanud. Venivaga tõmbab inertsiga auto liiva peale ja edasi läheb lihtsamalt.
• Fotokate valik on hea: Sony a6000 teeb ära iga triki, mida talt tahta oskad. Kiire fookusega ja paljude lisavõimalustega kaamera. Sobib reisile väga hästi. Sigma on ilusa ilma aparaat. Kui valgust on piisavalt siis seda kaamerat on keeruline ületada.

Mida oleks juurde vaja/ümber teha:

• Kaasaskantava vee kogus on liiga väike. 20L puhast vett on liiga vähe kui nõusid jms. asju sellega pesta. Ideaalis tuleks länkule kõhu alla vee jaoks lisapaak paigaldada (ruumi on) ja sealt pumbaga vajadusel vett tarvitada.
• Esimesed istmed tuleks nn. “kapteni toolideks” teha ehk pöörama panna. Nägin sellist lahendust taanlaste Land Roveris ja hakkas hullult meeldima. Tuleb uurida kas Land Cruiserile saab teha.
• Okste vastu kaitseks trossid katuseraamist esimese kaitserauani.
• Lisaseadmete toitmiseks kolmas aku kõhu alla. Tuleks paigaldada täiesti eraldi elektrisüsteemiga nii, et sõidu ajal saaks laadida aga et tühjaks lastes ülejäänud süsteemid tööle jääks.
• Tagant üks iste välja visata, selle asemele kapp ehitada. Koos pöörlevate esiistmetega oleks ruumikasutus palju parem kui praegu.

Tavaline laagripaik

Tahtis maa sisse minna

Aga saime kätte

Hooldustööd

Gaasipõleti aktsioonis, küpsetame tuunikala

iPhone lego

Kreeka osa 1

Päev 51

Läbitud 7344km

Voidokoilia rand, Kreeka

Kreekasse jõudmisest on märkamatult mööda läinud juba pea kaks nädalat. Selle ajaga oleme omajagu edasi liikunud ja palju huvitavat näinud-kogenud. Aga kuidagi ei ole suutnud ennast sundida arvutisse süvenema, mõtteid koondama ja blogipostitust tegema. Ega see lihtne olegi kui väljas on 25 kraadi sooja, päike särab kõrgel taevas ja eemal kohisevad merelained rannaliival. Kuidagi selline, siesta tunne on sees kogu aeg, kuhugi pole kiiret ja mis seal mujalgi parem oleks. 

Selle 2 nädala jooksul on nii mõndagi juhtunud. Kõigepealt saime Kreekasse jõudes korraliku lõunamaa tormi kaela - vihma tuli nagu oavarrest, tänavad olid üle ujutatud ja iga natukese aja tagant lõi välk taeva valgeks. Sellise koerailmaga ei olnud muud teha kui otsisime lähima laagriplatsi ja jäime sinna pidama. Paariks päevaks kohe. Camp Hellas nimeks, asub pisut linnast väljas, otse rannas. Saime länkari ilusti palmide vahele ära parkida ja tormi möödumiseni aega mööda saata. Lisaks muidugi soe dušš ja võimalus pesumasinat kasutada. Kohtasime seal Barbarat, kes meile huvitavaid kohti Kreekas külastamiseks soovitas. Barbara on endale Fordi kaubikust kämperi ehitanud ja reisib selles oma koeraga mööda ilma ringi. Lihtne ja odav lahendus aga ajab asja ära. 

Torm

Camp Hellas

Camp Hellas

Luksus üle pika aja

Teinepäev oli meil luik 

Siis kui palju vaba aega on 

Pärast tormi üle elamist jäime veel paariks päevaks laagrisse, sõidust puhkama. Järgmine sihtpunkt oli Delfi.

Pikema ajalooga, kui ma siin lahti kirjutada jõuan, on Delfi igal juhul külastamist väärt. Kes on mänginud “Talos Principle”, siis selline tunne nagu oleks päriselus mängu sattunud tekkis küll.

Delfi

Delfist mere äärde, ööbimispaiga poole sõites sattusime (tänu Sygicule) kellegi kohaliku farmeri oliivikasvatusse. Mööda Kreekat ringi sõites jääb selline mulje, et vähemalt pool selle pindalast on oliivipuude kasvatuse alla pandud. Täiesti lõputud on need oliivipuude väljad, mis teede ääres laiuvad. November-detsember on neil saagikoristusaeg niiet teedel liigub päris palju igasugu traktoreid ja veoautosid saagiga.

Pärast Delfit oli aeg veel lõuna poole, Peloponnese poolsaarele sõita. Poolsaar on ta tinglikult, kuna tegelikult eraldab teda maismaast 6.4 km pikkune Korintose kanal, mis on kaevatud laevatamise eesmärgil. Kuna ta on ainult 21.4m lai, siis suured laevad seda läbida ei saa. Meie tee Peloponnesele viis üle Rio-Antirrio silla. Teadmata, et see sild on tasuline põrutasime rahulikult silla juurde kui järsku tuli ette tõkkepuu ja toll. Silla ületamine maksab sõiduautole 13.2€! Aga siis oli juba hilja tagasi pöörata ja ega läbi mere ka väga sõitma ei hakka, niiet tuli maksta. Hiljem alles saime teada, et kõrvalt saab praamiga ka poole odavamalt üle. Igaljuhul, sild on vägev, 2880m pikk ja maailma pikim täielikult rippu ehitatud sild.

Sel päeval jäime ööbima silla lähedale randa. Õhtupoole sai korra ka ujumas käidud.

Ilm oli ilus ja kuhugi kiiret ka väga ei olnud niiet kulgesime edasi rahulikus tempos, elu nautides. Peatuspaigad üritame tavaliselt randa leida kuna seal on rahulik ja meri hoiab öösel ilma soojema.

Ühte järgmisesse randa sõites (omast arust täiesti “remote” koht) leidsime eest terve kämperite asula. 4-5 suuremat masinat ja paar väiksemat ka veel juurde. Enamus saksa või austria pensionärid. Kõrvale sattusid meile vana Citröeni bussiga reisivad Oliver ja Klara kes olid ka ainsad meievanused seltskonnas. Oliver on UK-st ja Klara Hispaaniast ning nad on teel olnud juba juulikuust alates. Omasugustega jookseb jutt hästi ja saime nendega paari päeva jooksul headeks sõpradeks. Plaanid on neil on umbes samasugused nagu meil, võtta rahulikult ja nautida seda mis teele jääb. Rannast lahkudes plaanisime järgmiseks sihtkohaks külastada iidset Olympiat. See on koht, kust on alguse saanud olümpiamängud. Puhtjuhuslikult kohtusime seal juba vanade tuttavate Oliveri ja Klaraga, kes samuti Olümpiat uudistama olid sõitnud. Pärast seda kohtumist otsustasime edasi mõnda aega koos reisida. Seltsis segasem…

Vandersellid

Golden Beach kämperid

Pärast sillalukkude remonti tuleb ju testida ka...

Mädamunahaisused soojavee allikad