Kreeka osa 2

Kreeka on kummaline maa. Oleme siin, põhiliselt Peloponnesel, ringi seigelnud pea kaks kuud ja see aeg on Kreekast sellise eriskummalise mulje jätnud. Inimesed on Kreekas muidugi omaette nähtus.  Ühest küljest väga muretud ja elurõõmsad, avatud suhtlejad.  Esialgu oli isegi kummaline kui rannas suvaline inimene vastu tuli ja kohe tervitama ja uurima kukkus, et kuidas läheb. Praeguseks oleme sellega muidugi ära harjunud. Kohvikukultuur käib samuti asja ette ja eriti meeldib neile freddo cappuchino ehk jääkohv ohtra piimavahuga. Seda käiakse kohvikutes tundide kaupa mekkimas või võetakse take-away tassidega kaasa. Tavaline vaatepilt on rolleritega noormehed kes freddo ühes käes, kiivrita läbi liikluse tuhisevad. 

Teisest küljest kaasneb kreeklaste muretusega paraku ka omajagu laiskust ja ükskõiksust ümbritseva suhtes. Vene keelest on meil selle kohta parem väljend - poh*istlikud. Tihtipeale on muidu imeilus loodus igasugu plastiku ja muu sodiga ära reostatud. Manana. Las keegi teine koristab... Ka autod ja majad on liiga tihti samast mõtteviisist "kaunistatud" - milleks vaeva näha, peaasi et toimib. 

Elu ja tee on mööda Peloponnest reisides kulgenud pigem rannapuhkuse kui seiklusmatka tähe all. Eestis saamata jäänud suvi tuli ju tasa teha :) Haruldaselt soe sügis Kreekas on meid õnnistanud parema ilmaga kui Eesti suvi seda oli. See aasta sai ka üks märgilise tähtsusega tegu tehtud ja sünnipäeval keset novembrit päikest võetud ning ujumas käidud.

Peloponnes on sügisel üks ütlemata mõnus koht reisimiseks: ilm on endiselt suvine aga suuremad turistidehordid on lahkunud, unised sadamalinnad ja maalilised rannad on mõnusalt inimtühjad, loodus on kaunis ja elu on ilus. Võtad kohvikus ühe freddo ja lihtsalt naudid. 

Gythio, Napflio, Monemvasia on eriliselt mõnusad linnad.

Gythio ümbruses veedetud kolme nädalaga suutis see koht peaaegu, et koduseks muutuda. Selle eest tuleb osaliselt tänada ka Omniva-Elta postiteenust, mis lubatud 4-5 päeva asemel paki 19 päevaga kohale toimetasid ja sellega meid selleks ajaks poolsunnimaiseks muutsid. 

Viimane nädal oleme Ateenat avastanud. 

Praegu oleme aga Milaano lennujaamas ja ootame lendu Tallinnasse! Jõuluks koju, nagu öeldakse. Pildid ja muu sisu tuleb kui paremasse internetti kodus saame. Nägemiseni!