Lõuna-Itaalia

Seiklusliku päeva lõpuks polnud öö laevas just kõige parem puhkus. Et leida Baris, meie esimeses Itaalia linnas, turismiinfo keskust, tiirutasime uimastena mööda linna ringi. Esimese asjana panime tähele, et liiklus on enamvähem korraldatud - rolleritega sõitsid ringi munitsipaalpolitseinikud, kes noomisid tee äärde teise reana parkinud juhte. Tee juhatamises olid nad väga lahked, kuid inglise keele oskus jäi kasinaks. Seda esineb siinkandis rohkem, kui Kreekas. Kohati ei saagi poes-tänaval asju aetud, sest nemad ei mõista inglist ja meie itaalia keelt. Tänavasildid on samuti itaaliakeelsed.

Esimese kümne Itaalia kilomeetri jooksul nägime Kreekaga võrreldes harjumatult rohelisi kivituid viljakandvaid maastikke. Lehmad olid vaid puudu. 

Roheväljad

Napoli ümbrus on nii tihedalt asustatud, et kohati oli väga keeruline siin üleüldse autoga liigelda. Leidsime Airbnb kaudu endale ööbimiskoha ja saime ka auto lõpuks pargitud. Edasi liikusime metrooga. Napoli ise on vana-kreeklaste poolt rajatud ja nagu vanale linnale kohane, elab seal igasugust rahvast. Tänavad on kitsad ja elatakse suhteliselt üksteise otsas. Ohtlik seal otseselt ei ole, aga maffia on aktiivne ja vargused normaalne nähe. Ma ei taha midagi paha öelda, aga kahtlaseid vendi liikus teatud linnaosades palju - võrreldes teiste seninähtud suurlinnadega. Kui ärkad öösel selle peale, et tänaval liigub meeleavaldajate hord või mingi tüüp lihtsalt röögib, siis paratamatult tekkis mure auto turvalisuse pärast. Linnast lahkumisel tagasimõeldes oli meie suurim mure Napolis siiski sealne parkimine. :)

Napoli asub täpselt vulkaan Vesuuvi külje all. Minul tekkis kohe küsimus, et mida need inimesed siis ette võtavad, kui Vesuuv korraks köhatab? Viimati juhtus see II Maailmasõja ajal, 1944. aastal. Esimesed fotod 1944. aasta purskest tegid vulkaanist üle lendavad USA sõdurid.

1944. aasta vulkaanipurse

Varasemalt on vulkaan oma aktiivsust näidanud suhteliselt tihti - nii iga 10-15 aasta tagant. Tänaseks on vahe juba üle 70 aasta. Pompeis on välja töötatud evakuatsiooniplaan, Napolis vist päris veel mitte. Rahvast nad linnadest ilmselt minema ei saa, kiirteed oleksid kohe autodest umbes ja olekski kõik.. Vulkaani nõlvale lähemale kui 600 meetrit on keelatud maju ehitada, aga ega see kedagi kõiguta. Rahvas usaldab valitsust - vulkaan on pideva monitooringu all ja vulkaanipurset võimalik ette ennustada. See on muidugi kahtlane, sest Vesuuv on v ä g a ootamatu vulkaan, mandri-Euroopa ohtlikkeim. Eks see selline pommi otsas elamine ole.

Vaade Vesuuvi tipust Napolile

Me pidime ikka võimalust kasutama ja kraatri serva peale piiluma minema. 1200 meetrit üle merepinna avanes võimas vaade merele ja ümbritsevatele linnadele. Külm tuul tahtis ninad ja kõrvad peast ära viia. Tuulevaiksematel hetkedel oli kuulda kraatri seest kivide liikumise vaikset raginat. Päris kõhe oli, meeldejääv ka.

Käisime ka muistses Pompei linnas, mille Vesuuv 79. aastal oma vulkaanilise materjali alla mattis. Tookord kestis purse 3-4 päeva ja kattis linna 7-12 meetri paksuse tuha alla. Tänaseks on osa linnast välja kaevatud. Säilinud on surnukehad, isegi mõned riided, rääkimata freskodest seintel või peenikesest mosaiigist laotud põrandatest. Kahjuks põgeneda linna elanikud ei jõudnudki, nad lämbusid vulkaanilise tuha sissehingamisel kohe esimesel päeval. 

Proovitud on ka pizza margherita, see päris Napolist pärit pitsa. Viis küll krõbeda serva, tomatikastme ja mozzarellaga keele alla :)

Napolist kiireimaks lahkumiseks kasutasime tasustatud kiirteed. Heiki oli valmis tõkkepuu ees juba mündikesi masinasse toppima, aga sel aparaadil ei olnudki sellist võimalust. Masinal olid itaaliakeelsed kirjad ja jäi täiesti arusaamatuks, kuhu ja kui palju maksta. Rahatähtede ja müntide jaoks pilusid ei olnud. Ühel hetkel hakkas kõlarist mingi itaaliakeelne kõne ja tõkkepuu tõusis ise üles. Mõtlesime, et küll on tore, keegi nägi meie häda pealt ja laseb meil niisama edasi sõita. Kuni järgmise kiirteelt mahasõiduni, kus meil polnud ette näidata teepiletit, mille oleks pidanud esimesest putkast saama. Tasuta kiirteel sõidu eest väänati trahv summas 91.30. Itaaliakeelsele onule putkas ei olnud võimalik midagi selgitada - ulatas trahvi, tõstis tõkkepuu ja ei tahtnud meid rohkem näha. Maksta me seda ei kavatse, sest ega me ise tahtnud ju tasuta sõita. Loodetavasti saame autokaamera tõestusmaterjaliga trahvi tühistada. Internetist uurides on teistel hädalistel see õnnestunud tingimusel, et suudetakse tõestada kiirteele peale- ja mahasõidukohad.

Praegu suundume edasi põhja poole. SItsiilia-kandi külastus eeldab siiski suve ja ideaalis kaherattalisi sõiduvahendeid.