Heiki leidis Itaaliast lahkumiseks kõige käänulisema tee, mida kaardil üldse näinud olime.
 |
Pilt navigatsioonirakendusest |
Tavainimesed sõidavad riigist välja mäe alt läbi viiva tunneli kaudu. Me üritasime sellest mäest üle saada. Itaalia tõusupool oli paraku suletud Limone Piemonte suusakuurorti pärast. Lumerajad jooksid üle meie käänulise tee. Kahjuks olid sinna metallaiad ka ette pandud ja me ei saanud kuidagi edasi.
 |
Lumerajad |
Sõitsime läbi del Colle di Tenda tunneli Prantsuse poolele. Heiki hing ei andnud rahu ja üritasime sealtpoolt uuesti autoga mäkke ronida. Õnnestus, kõrguseks tagasihoidlikud 1900 meetrit. Üsna tipus oli tee peale varisenud suurem kivihunnik, millest autoga üle ei saanud, edasi läksime jalgsi. Tipust avanes vaade tervele mäeahelikule ja Limone Piemonte lumeradadele. Olime taaskord pilvede sees. Tugeva tuule tõttu pidasime lõunat paarsada meetrit allpool nõlval. Mäest laskudes tundusid kurvid nii kitsad ja järskude servadega, et otsustasin mäest alla jalutada ja Heiki nikerdamisest hoopis mõned pildid teha.
 |
Tunnel |
 |
Tee |
 |
Kivihunnik |
 |
Lõuna |
Õhtuks jõudsime piki aheliku põhja sõites mere äärde ja jäime esimesse
kämpingusse ööbima. Heiki sai korda webasto reguleerimissüsteemi, saime pesta nii ennast kui autot ja tarbida piiratud internetti. Lisaks reklaamidele blokeeriti teatud veebilehtedel ka uudiste sisu.
 |
Webasto remont |
 |
Camping Por le Mar |
Mingil hetkel hakkas länkar kõrgematel pööretel “turtsuma”. Tundus, et ta ei saanud vist hästi kütust kätte. Pärast kiiret diagnostikat ja kütusefiltri vahetust, jõudsid nad Heikiga üksmeelele.
Meie kõige-kõigemate nimekirja kuuluv ööbimiskoht jääb Latte külasse. Ööbisime silla all. Kõrguses kulges kiirtee, mis oma müraga kõige häirivam ei olnudki, aga sild ise oli hiiglaslik. Magasime nagu mingisuguse suure eluka kõhu all.
 |
Hommik silla all |
Piki rannikut kulgeval teel sõites, tundsime, et oleme jälle suvele järele jõudnud. Sooja päikese käes tõusis õhutemperatuur 20 kraadini ja õhk tundus mõnusalt troopiline. Hoiatus, siit tulevad pahurat eestlast häirivad pildid:
Muidugi käisime ka Monacos jalutamas. Seal piirkonnas on vist kõige kontsentreeritum kogus miljonäre üldse. Mingid andmed räägivad, et Monaco elanikkonnast on vähemalt 30% miljonäre. Tänavapilt oli kah nii viisakas ja puhas, et kohe imelik hakkas. Üle 50 000 prantslase käib seal lihttöid tegemas, seevastu on Monaco kodanikke 30000 ringis.
Meil oli mingi eelaimdus, et kuna seal elab palju inimesi, siis on kindlasti jube kitsas ja piinarikas autoga liigelda. Tegelikult on kõik autoparklad linna alla rajatud - isegi piisavalt kõrged, et ka länkar oleks mahtunud. Kogu liiklus on hästi reguleeritud. Kordagi ei tekkinud tunnet, et kitsas oleks.
Kuulsasse Monte Carlo kasiinosse me seekord ei läinud, sest sissepääsuks nõutakse viisakat riietust, aga pintsakuid, lipse, kingi ja kleidikesi meil ju kaasas ei ole. Lisamärkusena - Monte Carlo ei ole Monaco pealinn, pigem piirkond linnast, kus tegutseb valitsus.
 |
Monaco |
Kuna tihedalt asustatud mere ääres on keeruline rahulikku laagripaika leida, siis alternatiiviks sobib ka hüdroelektrijaama paisjärve kallas. Länkar sai hooldustöid.
 |
Saint-Cassein'i paisjärv |
Heiki kirjeldab länkari remonti:
Juba pikalt lekkinud esimese difri pooltelje poolne õlitihend vajas vahetamist. Selle vahetamiseks tuleb lahti võtta kogu pooltelg. Tihendini jõudmine läks lihtsalt, aga selle kätte saamine ilma tõmmitsata kujunes parajaks põõsamehhaniku proovikiviks. Lõpuks ta ikkagi irdus, enam vähem ühes tükis. Difrist valla pääsenud õli oli minema pühkinud ka enamuse CV liigendi määrdeainest ning lisaks selgus, et välimine rattalaager on metallipuru täis ja mineku äärel. Sai ka see tööde käigus välja vahetatud.
 |
Katkine tihend |
Lõpetuseks pildike Itaalia gigantsest mandariinist.
 |
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar