Pärast nelja päeva mööda erinevaid Horvaatia rannalinnasid ja kuurorte sõitmist sai ka meie, ranna- ja päikesenäljas eestlaste, limiit täis ja otsustasime suuna võtta sisemaale, Bosnia ja Hertsegoviinasse. Tegelikult ega ei visanudki niiväga rannamõnud üle kui just need turistidehordid ja kämperite rivid, mis Horvaatia rannalinnasid ummistavad. Kohalikud on oma kliima ja ranna väärtusest vägagi teadlikud ja selle ümber korraliku äri käima pannud.
Bosnia on sellele hea vaheldus. Piiriületus BiH-i oli üle ootuste lihtne, passid kord riigist välja, siis järgmisesse sissesõitu kontrolliva ametniku kätte, tempel sisse ja head teed. Ainult rohelise kaardi olemasolu kontrolliti lisaks. Piiri ületasime Splitist Tomislavgradi poole sõites. Teisel poole piiri sattusime justkui 15 aastat ajas tagasi, värskelt sõja üle elanud pilti. Tee täiesti inimtühi, isegi bussipeatuseid mitte. Üksikud varemete majad ainult ja vahel harva ka mõni koduloom. Tomislavgrad oli esimene koht, kus veidikenegi elu tundus eksisteerivat. Ka kogu ülejäänud tee Mostarini oli vahelduva eduga sarnane esmapildile, tühi ja kõle.
 |
Tüüpiline BiH maapiirkond |
 |
BiH tee |
Mostarisse jõudsime pimedas ja otsustasime vahelduseks öö hotellis mööda saata. Selle saime otse vanalinna, paarisaja meetri kaugusele vanast sillast (Stari Most). Mostar on kui öö ja päev ülejäänud BiH-ga võrreldes. Kodusõjas rängalt kannatada saanud linn on suures osas üles ehitatud ja elu õitseb täiega. Tänavad on kaupmehi täis, iga nurga peal restoranid ja konobad (nn. kodurestoran). Hinnad on eestlase jaoks üsna taskukohased. Tuunisime ka Maari garderoobi kohalike tavadega rohkem kooskõlla. Islamimaades pole kohane liigselt paljastatud ihuga liikuda. Õhtu veetmiseks leidsime mõnusa elus muusikaga pubi “Black Dog Pub”. Siin elades võiks sellest meile kohalik “UG” saada :) Järgmine päev mööda linna uidates tutvusime võrratu vaatega väikest kohvikut pidava Rijad-iga, kes meile autentset türgi kohvi pakkus ja pikalt laialt riigi poliitikat ja ajalugu tutvustas. Rijad on islamiusku ja õpib kohvikupidamise kõrvalt riigiteadust.
 |
Mostari vaade, vasakul kaldal kristlikud pühamud, paremal islamistlikud |
 |
Rijadi kohvik, Mostar |
 |
Rijadiga sõbrapilt |
 |
Türgi kohvi |
 |
Stari Most, Mostar |
Kuigi linn on korralikult üles ehitatud leiab ringi vaadates endiselt jälgi 90-ndate kodusõjast. Kuuliaugud siin-seal, mahajäetud majad jne. Ka mägedesse ei soovitata iseseisvalt ronima minna kuna sõja jooksul paigaldatud 2 miljonist maamiinist on osad endiselt alles ja ohtlikud. Metsatulekahjud on siin seetõttu eriti laastavad, kuna tuletõrjujatel pole võimalik tuld kustatama minna.
Inimesed on Bosnias väga sõbralikud ja avatud suhtlema. Üleüldse tundub, et mida vaesem on riik, seda sõbralikumad seal inimesed on.
 |
Turu peal kohalikku likööri proovimas |
 |
Mostari käsitööline |
 |
Maskeerume kohalikeks |
 |
Ka katused on kivist |
 |
Kohvile? |
 |
Blagaj, BiH |
 |
Blagaj, BiH |
 |
Počitelj, BiH
|
 |
Teeäärne kaubandus, täiendame varusid |
 |
Midagi militaarset, topelt aiaga varjatud ja okastraadi taga |
 |
Maari annab lehmale kiiremat käiku |
Maari peitsid salli alla aga taustal jalutab tädi suvises kleidis endal õlad paljad jne :D
VastaKustutaSee on turist, kes kohalikke tavasid ei austa. Me püüame :)
KustutaKui esimest Mostari pilti kuskil FBs nägin, tahtsin hõigata, et KINDLASTI proovige Türgi kohvi, sest see on seal niii hea. Õnneks saite juba niigi. Mostar on kahtlemata mu lemmiklinn sealkandis :)
VastaKustutaMostar jäi mulle ka südamesse!
KustutaLehm oli üksi seal või :'( ? Te oleks võinud ta kaasa võtta :D
VastaKustutaEi olnud, kui hästi vaatad, siis näed vasemal pool teed põõsas teist lehma ka piilumas :P
Kustuta