Koos Portugali jõudmisega jõudis meieni ka tõsiasi, et edasi viib tee põhja poole ja meie seiklus hakkab vaikselt lõppema. Teise planeedina tunduv Aafrika jäi selja taha ja ees ootab palju kilomeetreid tsiviliseeritud kuid suuresti ühenäolist Euroopat. Justkui meiega ühel nõul olev ilm muutus samuti lõõskavast suvepäikesest järjest enam ja enam tuuliseks-vihmaseks-halliks, mõjudes nagu reisipohmell kus pidu on peetud ja edasi saabub hall argipäev. Portugali inimesed mõjusid peale Hispaania ülevoolavust samuti värskendavalt, olles ühtaegu vaoshoitult rõõmus, kuid samas argine ja asjalik.
Portugalis sõites hakkasime tee ääres nägema naljakaid, justkui poolenisti paksu samblakihiga kaetud puid, mille mustadele tüvedele müstilised numbrid on joonistatud. Tükk aega mõistatasime mida need tähendada võiks. Üks õhtu sattusime laagripaiga nendesamade puude vahele panema ja siis saime aru - need on korgipuud, mis on altpoolt kooritud ja numbrid tähendavad ilmselt koorimiste arvu. On ju Portugal kuulus oma korgitoodangu poolest, kasvatades korgipuid rohkem kui 7000 km2 suurusel alal. Iga 10 aasta tagant koorimisprotsessi korratakse, sest selle ajaga kasvatab puu endale uue korgikihi.
Portugali maasikad
Tänavakunst
Pisitööd
Hommikune üllatus pesukausis
Korgipuud
Lissabon suurlinnana meid eriliselt ei tõmmanud aga kuna länkarile oli uut roolivarda otsa vaja siis otsustasime sinna kerge sissepõike ikka teha. Positiivse üllatusena saimegi suhteliselt kiiresti jupi tellitud ja juba järgmiseks päevaks pidi kohal olema. See oli lõunapoolsete manjanariikidega võrreldes harjumatult kiire teenindus. Üldiselt otsustasime aga Lissaboni koos Pariisi ja teiste suurlinnadega teiseks korraks jätta. Need on linnad kuhu tuleb reisida lennukiga ja kohe mitmeks päevaks. Suure autoga on seal rohkem peavalu kui asi väärt, näha jõuab vähe ja parkida pole kuhugi.
Enne Porto poole teele asumist käisime ära ka Lissaboni külje all asuvas, Euroopa läänepoolseimas tipus, Cabo da Rocas. Ilm oli ookeanile kohaselt tuuline ja koht Hiina turistidega üle külvatud.
Tee peal leidsime ka garaazi, kus meid kohe ette võeti ja rooliots ära vahetati. Muidu lihtne töö, mida oleks võinud isegi teha aga ajaga kinni roostetanud detailid vajasid eraldumiseks töökoja vahendeid. Mehaanikud olid väga meeldivad ja haritud tegelased, oskasid inglise keelt ja teadsid huvitavaid kohti vaatamiseks soovitada. Meeldiva vestluse kõrvale sai ka länku korda ning lahkusime sealt väga positiivse tundega.
Lissaboni selfi
Lissabon, taustal Vasco da Gama 17.2km pikkune sild
Aqueduto das Aguas Livres, Lissabon
Õlivahetus ja hooldustööd
Metsatroll
Cabo da Roca, Euroopa läänepoolseim tipp
Portugali kitsad tänavad
Maari ja mehaanikatöökoja koer
Länkari hooldustööd, spetsialistid Cesar ja Rui
Mehaanikute soovitatud São Martinho do Porto rand oli tõepoolest ilus ja lisaks sellele oli seal hulgaliselt liivaseid offroadi radu mis meile ainult rõõmu valmistasid. Ühe kõrvalisema raja äärde jäime ka ööseks. Rada sinna viis alla üsna järsust liivarajast. Hommikul läks sealt üles saamiseks päris mitu katset ja ka aeglusti-lukud said soojaks :)
Porto omanäolised majad. See linn väärib kindlasti omaette külastamist.
Edasi võtsime suuna kirdesse, mööda lõputuid ühetaolisi euroteid. Õnneks saab neid mööda edasi üsna kiiresti. Hispaania põhjaosas me suurt midagi peale ääretute põldude ja ruudukujuliselt istutatud parkmetsade ei näinudki. Ilm oli sõitmist soosivalt vihmane ja juba paari päevaga oli Hispaania läbitud ning pool Prantsusmaadki tehtud. Päeva keskmine läbisõit on selle ajaga kasvanud 150-200km pealt 400-500km-ni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar